Viimane missioon Elveni poolt (MEE MISSIOON)

Elven kõndis koos valgehundiga mee küla poole. Nad olid pea-aegu kohal. Mõlemad olid vaiksed kui hauad.

Kõik tundus normaalne. kui külla läksime oli meil veel aega ja läksime oma ajsu tegema.

Elven kõndis mööda tänavat ja jäi ühe suure kuju ees seisma. Ta uuris seda kuju, kuna tal polnud midagi paremat teha.

See kuju osutus hoopis suureks mee sisse kivistunud inimeseks.Kuna ta ei suutnud ennast eriti liigutada liikusid vaid ta hirmunud silmad.

Elven võpatas, kui märkas silmade liikumist. Hetkega kunai ära ja lõikas või tegi augu suu koha peale, ehk muretses sealt mee ära, et too rääkida saaks. "Mis juhtus, kes sa oled, kaua sa siin olnud oled?" Küsis Elven kohe.

Samal ajal oli valgehunt baaris lobisemas. ta lihtselt ei lõbutsenud vaid samas ka küsitles rahvast kes seal oli. Erilist midagi kajuks teada ei saanud ja läksin minema. Läksin kohtumispaika ja ootasin elvent aga ta ei tulnud. mõtlesin et on ajataju kaotanud ja ootan veel.

Elven urgitses kuju kallal üpris kaua, unustades kella vaadata. Nüüd tuli üks mees sinna. "Tere. Teil on mõtetu siin urgitseda. See kuju on needetud sedasi käituma. George Nick!" Ütles taa. Elven noogutas ja lausus "Elven." Ta vaatas kella ja võpatas "Pean tõttama." Ta pani käed kokku, tegi liigutusi ja käis pauk. Elven oli järgmisena Valgehundi kõrval "Vabandust, et hilinesin!"

"Lõpuks. mis teada said?" küsis valgehunt istudes ja raamatut lugedes.

"See linn on needetud!" Lausus Elven siis lõpuks ja vaatas ringi. See linn oli tõesti palju kummalisem. "Üks mees ütles mulle seda"

"Neetud? See on imelik. See tasub uurimist. Lähme kusagile kus seda uurida saab. lähme külastame seda meest kes sind informeeris. Needusi või selliseid pole olemas. Kus sa seda "needust" nägid" ütles valgehunt asja vastu juba vaikselt huvi tundmas.

Elven kõndis koos Valgehundiga kesklinna kus oli kuju mille silmad liikusid. Ta haaras kunai ja lõi kunai suu kohta, mis oli endine (Eelmsiest löögist oli kõik tagai jäätunud). Augu kohale tuli nähtavale suu, kuid see suu oli jäätunud. "Põgenege, või te ei saa siit linnast enam kunagi minema!" Lausus see jääst uu kohe, kui välja löödud jääkiht hakkas tagasi tulema.

"Miks sa siin oled?" hüüdis valgehunt kujule. vastust ei tulnud." Ma arvan et ta sai midagi teada ja siis muudeti ta kujuks et ta kellegile ei räägiks midagi. me peame ta kuidagi välja saama. siis oskab ta meile rääkida midagi" ütles valgehunt kuju silmitsedes. " on mingit head mõtet kuidas ta lahti saada?"

"Jää sulab tulega või kuumusega. Kuid inimesed on ümber ja ma ei usu, et neile meeldiks teda lahti päästmine. Tohib ma kasutan oma uusimat Jutsut. Aja kinni panemine 15 sekundiks. See võtab küll kõik mu chakra ära, kuid vähemalt jõuame midagi teha. Sa pead kähku sulatama ära ja koos minuga uttu tõmbama!"

"Kindel? Me võime peitu minna ja ma muudan end ning sind nähtamatuks korraks ja viskan suure tulepalli sinna. siis peatad sa aja ja päästame ära ja lähme minema. See on küll raske aga parim plaan halba tähelepanu vältida." ütles ta elvenile.

elven mõtles hetke. "Ma tean parimat varjanti. Oota korra." Ta tegi käeliigutusi ja ta kehast auras väike tükk sinist chakrat. See muutus mustaks chakraks (See chakra oli sinise chakra kogusest umbes 10 korda suurem). Must chakra liikus kiiresti taeva ja lendas kuskile eemale tänava suure löögiga vastu maad. Inimesed vaatasid plahvatuse poole ja jooksid sinna vaatama. Tänav oli tühi "Ruttu. Kuid ära seda meest ära põleta!"

"Eks ma proovin." Valgehunt tegi suurel kiirusel käemärke ja pani silmad kinni. Ta häed hakkasid hõõguma. Nüüd tegi valgehunt silmad lahti ja pani käes kujule. Valgehunt panu uuesti silmad kinni. Käis korraks sähvatus ja siis kuhe järgnes 2., 3. ja 4. Valgehunt suutsi kuju sulatada ja nüüd olivaja vaid kukkuvat meest püüda ja põgeneda enne kui keegi meid märkab või mees uuesti kinni külmud. Selle töö usaldasin ma Elvenile.

Elven vaatas meest. Ta võpatas ja haaras ta kinni. Mees oli üleni valge. Ta koosneski jääst, võis nii öelda. "Tule." Ta tõukas end ülesse katusele ja tõukas mööda katuseid edasi ja edasi, linna ääre poole

Nad hüppasid katustel linna äärde. "Stop!!" ütlesin elvenile. Me mõlemad jäime seisma. " peitu." ütlesin aga polnud kusagile peita kuid kuulsime et keegi tuleb ja neid on rohkem kui üks. "Kurat. Elven, võta must kinni ja ole valmis põgenema. Elven tegi nagu kästud ja järsku läks kõik elveni ja valgehundi silmade ees imelikuks. nad nägid läbi asjade, nad nägid et kamp tuleb nende poole. "Ma muutsin su nähtamatuks. Ma ei suuda seda enam kaua hoida. hoia must kinni ja lähme. Me pääsesime napikalt. Paari tunni pärast onnis metsas: " Meil läks nii napikalt. Ime et ma jõudsin ültse nähtamatuks muutuda ja seda nats hoida. Sulatamine võtis palju chakrat. Kuidas mehe ültse on? on ta vahepeal ärkvel olnud?" ütles valgehunt laua taga elveniga lobisedes.

Elven tegi terve see aeg nagu kästud. "Ta on teadvusel, kuid ei suuda midagi teha. Mida sa ise suudaksid kui sa oleksid võibolla isegi kuid jää sees." Ta vaatas meest. "Kaduge siit linnast, see on needetud!" Lausus mees. Elven küsis kohe "Kuidas, miks?" Mees köhis "Merlin ise pani selle needuse." Elven võpatas. "Merlin oma maailma kõige võimsam võlur. Kuid võlureid pole minu arvates olemas" Mees raputas pead "On küll. Ma olen teda näinud. Ta elab siiamaani võibolla isegi. See kõik juhtus tuhat aastat tagasi!" Elven värises "Tu-Tuhat?" Ta neelatas. "Sa oled tuhat aastat vana?" Mees noogutas "Ma olen kõige suurema needuse all, kuna Merlin ise pani mulle spetsiaalse needuse. Ma olen need tuhat aastat olnud seal. Keegi ei ole julgenud ega tohtinud mind päästa ja mind ka vihatakse. Räägitakse, et tänu minule pandigi needuse." Elven küsis kohe "Kas pandi siis ve?" Mees raputas pead. "Osad lapsed ja noored ei tea ültse needusestki. Umbes veerand linna teab." "Mis needus see on?" Küsis elven siis kohe "See needus... Kes siia linna tuleb ja on rohkem kui päeva siin linnas, ei saa kunagi enam lahkuda. Ainult koos ninjadega saad sa minna ära siit maalt, kuid meie linnas ei käi eriti ninjasid. PEa-aegu ültse mitte. See needus ei käi samuti ainult ninjadele." Elven hingas kergendunult sisse välja "Sa oled linnast väljas." Mees hakkas köhima ja lämbuma. "MA SUREN" Karjus mees ja otsekui teda kägistatakse. "ÄRA TEE" Karjus Elven. Mees hakkas ennast kögistama. "SA OLED NINJADEGA, SA OLED TURVALISES KOHAS." Mees võpatas. Lumivalge mees vaatas Elvenit ja küsis "Sa oled ninja?" Elven noogutas. Ta saatis Valgehundile pilgu.

"Ma olen ka ninja. Räägi mis sa siis nii kohutavat teinud oled et see merlin sulle needuse peale pani. Ma eriti ei usu et võlurid on olemas. seeeest usun et on olemas võimsed mehed kes suudavad väha hulle jutsusid teha. Arvatavasti on meil nüüd väga tugev vastane. Selles olen veendunud sellepärast et kui keegi on pannud rahva arvama merlinisse ja needustesse peab see mees osakma kuratliklt häid jutsusid. Kahju et mul enam sharingani pole."ütles valgehunt mehe juurde minnes.

Mees värises. "Mina? Mina kaitsesin enda kodulinna. Ma hakkasin Merliline vastu. Ma ei tahtnud mingit needust. Siis panigi Merlin mulle needuse peale, et ma näeksin seda ise pealt. Ma ei sure kunagi ära." Elven noogutas ise Valgehundile. "Ma nõustun suga. Ka mina ei usu võluritesse. Missigune see mees välja nägi?" Mees vaatas istuli kahte ninjat ja vastas "Valge habe, prillid, kandilised, valged juuksed, sinised riided seljas, väiksed tähed peal, käes võlukepp, kust võlumise ajal lendasid igale poole laiali must kogu, tehes linnale kilbi ja peagi muutus kilp nähtamatuks. Sellest ajast peale ei ole keegi linnast väljunud. Saa aru, et kui sa üritad lahkuda, siis sul ei ole ühtki teed välja. Majad ise liiguvad. Kui sa üritad üle katuse minna või muudmoodi, siis sa ei saavuta seda välja, kuna sa kukud ennem katusest läbi või ma ei tea mis juhtub. Kui sa üritad majast seina lõhkuda, et läbi saada, siis ükskõik mida kasutad, sa ei saa läbi. Rahvas on kõike proovinud. Ma olen seda ise näinud." Mees vaatas nüüd Elvenit ja Valgehunti natuke hirmunult.

" See lugu läheb väga imelikuks. Kus "Merlin" siis viimased 1000 a. olnud on. Kust saab linn varusid?" küsis valgehunt rahulikult ja uudishimulikult. "

Elven muigas "Tegelikult ei saagi kuskilt. Linn parandab end ise. See on tõenäoliselt nii võimas Jutsu, et see tekitab ise materjale ja ressursse parandamiseks ja kõigeks muuks. Parandab end ise. Majad elavad. See on sama nagu Jutsu, mis parandab katki läinud klaasi terveks, liimib end tagasi kokku. Lihtsalt et see on miljon korda võimsam. Ma nõustun, et on võimalik, et on võimatu välja minna. Kuid..." Lausus Elven, kuid see mees lausus "Ma tean seda, et see mees elab, kuid ma ei tea, kus kohas. Ma pole mingi geenius" Mees hakkas nüüd hullult köhima.

"Ok võta rahulikult. tule elven räägime natuke kahe silma all." Me seadsime külalise mugavalt ja läksime välja. "On meil mõtet kutsuda abi? See läheb juba suht suureks. või lähme linna ja lähme külastame merlinit kui me oleme kellegilt infot saanud?"

Elven mõtiskles ette "Abiväega saadetake meid pikalt. Meie missioon oli kuulata neid kahte inimest pealt või midagi sellist, kuid mitte Merlini tappa või linna aidata. Kohtumine toimub tervelt." Ta vaatas kella "kolme tunni pärast. Samas Hokage ei andnud meile kongreetset ülessannet. Ta lihtsalt mainis, et siin toimub kohtumine kahe mehe vahel ja muud ta ei ütelnud. See tähendab, et meil on vabad käed lihtsalt pealt kuulata. Samas võis see lõks olla. Ma aga ei saa lasta linnal elada needuse sees. Meil pole õrna aimugi kus Merlin on. Ta võib olla teiselpool maakera. Ma ei usu, et ta linnas on. Tõenäoliselt needus ei mõju ninjade peal, kuna tema ise oli ninja ja muidu oleks tema ise kah lõksu jäänud ja..." Ta mõtliskles hetke. "Ta mainis ju, et Ninja võib ühe inimese kaasa võtta linnast? See tähendab, et Merliniga oli kaasas keegi, sest ega ta muidu seda ei paneks peale." Elven mõttles jälle hoolikalt. "Meil on kolm tundi aega ja siis kui meie missioon on läbi, võime vabatahtlikult aidata. Meil ei öeldud ajalist aega, millal peame tagasi olema ju." Ta toetas vastu puud ja vaatas Valgehunti "Mis sa asjast arvad?"