Ohtlik kõne

"Oeh," pomises James, kes kõndis linnas sees. Muidugi polnud valvurid isegi märganud ta sisenemist, kuna ta ei sisenenud värava kaudu. Mees irvitas vaikselt ja jäi linna keskel sesma. Ta tegi käe liigutusi "Shadow clone Jutsu," pomises mees vaikselt, kui järgmisena läks väga palju inimesi erisuunda. Muidugi ei olnud seda õieti keegi märganud. Mees irvitas kergelt ja tõukas end kuskile õhku... keegi ei tea kuhu. Kloonid liikusid igale poole laiali ja jäid kuskil nurga juures seisma, kus inimesed kõndisid.

"Olete te mõelnud sellele, mis tulevik teile toob? Olete te mõelnud, kui palju kannatusi teile võib tulla? Olete mõelnud, kas see Hokage, keda te praegu valite, hakkab tõesti teid kaitsma, või kas ta on piisavalt tugev, et teid kaitsta? Aastaid on möödunud ja kõige viimased, tugevaimad ja usaldavaimad mehed on olnud esimesed kaged. Neist kõige viimane oli Elven, kes suri, et päästa konoha elanikud. Bigfreeze, kes võitles Akatsuki vastu ja oli valmis surema rahva pärast, või neljas hokage, kes suri, et päästa Konoha üheksasaba rebase vastu?" rääkisid kõik mehed erinevates kohtades, kus inimesed ikka peatusid ja jäid kuulama, osad läksid edasi, kuid jäid hiljem seisma "Mis on minu jutu mõte? Olete mõelnud peale oma rahulikule elule ka sellele, mis toimub väljaspool maailma?" mees istus pingil, igal pool ja rääkis, enamasti vaatas maha, kuid rääkis kõvastu. Tema kapuuts varjas mehe näo "Ma ütlen teile. Vaadake viimaseid hokagesid. Mis nad on teinud teie heaks? MIS ON VIIMASED TEINUD? Nad olid valmis müüma linna elud maha, et enda elu päästa. Nad olid valmis andma süütute verd, et end välja lunastada ja ise ellu jääda. Tahate öelda, et sedasi saate te kaua aega elada? Ma ütlen teile. Ma ütlen teile kõigile. Kõigile, kes nõustuvad muga ja kes arvavad, et iga inimene, kes peab ninja elu räpaseks, mõtetuks elu, kes elavad oma raha sees ja ei mõtle, et paljud ninjad on surnud, et teile natuke armuaega osta juurde, see inimene peab surema. PEAB SUREMA. Oled sa ninja, kes ei kannata seda enam? Oled sa ammu oodanud minu tulekut, sisimas soovinud, et kõik see rahvas hävineks, kes elavad oma rikkaliku elu ja peavad teisi inimesi räpasteks, nagu tänapäeval need on, siis ma ütlen teile, teil on võimalus aeg tõusta. Ma ei ütle, et me oleme need, kes on need head ja me nüüd võitleme halva vastu. Ei, tegemist võib hoopis olla vastupidisega. Me võitleme, et teha seda maailma võrdseks, nagu on viimased sajandid proovitud teha, kuid alati on ebaõnnestunud. Ma ütlen teile, kõik kellel on soovi, te teate küll ,mida teha selle nimel. Ärge hoitke end vagusi, sest teie süda ei ole rõõmus, rahulik elu, valmis kaitsma seda needetud linna, kes on elanud ainult teiste inimeste verest ja vaevast. Ma ütlen teile. Kasutage oma võimalust ja me tapame iga selle neetud värdja inimese, kes meile teele jääb..." Rääkisid kloonid. Muidugi olid paljude kloonide vastu inimesed mässama hakanud ja osad jäid kuulama edasi, kuid ega nad niisama ei lasknud end hävitada, vaid blokisid, hüppasid turvalisemasse kohta ja rääkisid edasi.

Elven just liikus tänaval uniselt ringi, kui jäi seisma ja ka tema uuris meest. Peale mõnda aega kuulamist, sai poisil villand. Tegemist oli siiski mehega, kes ähvardas. Plaan oli tal kohe vahistada. Ta kadus nagu välgu saatel mehe taha ja tõmbas käe selja taha, teise käe pani ümber kaela nii, et kunai puudutas kõri ja kolmandaks tõmbas kapuutsi ära. "Kes sa oled, mis on su missioon?" küsis Elven.

"Psh..." lausus kloon ja lausus siis kõvasti "Jätke meelde, te kõik surete, kõik see mädanenud sõna, sest ega maailmas pole kõik luksus ja hea." Käis pauk. Mees oli kadunud. Siiski teistel tänavatel räägiti edasi.

"Mis toimub?" küsis Elven vaikselt ja ohkas "kloon..." ta oli mehe nägu näinud ja tõmbas väikse raamatu taskust. Kiiresti lasi ta selle läbi, kuni jäi Jamesi pilt ette. Elveni silmad suurenesid.
"S rühma tagaotsitav? Ma pole siukest bountyt ka veel näinud. Mida tema siin teeb?" küsis Elven endalt ja tegi kohe liigutusi ja lõi käe maha "Summoning Jutsu," pomises ta, kui maha ilmusid rebaste salk. "Tere boss, midagi vaja?" küsis kõige väiksem kutsikam, Konoha vöö ümber jala. "Neetud, mul oli just lõuna pooleli..." pomises teine hunt samal ajal. Hunte oli kokku 3 tükki. "Ise jaotage ära. Ma tahan, et keegi läheks ANBU peamajja, keegi Hokage... neetud... Ma unustasin, meil ei ole veel hokaget. Siis keegi kiiresti konoha salkade juurest läbi ja samuti juhtkonna juurde ja öelge, et S rangi tagaotsitav James on siin linnas. Või vähemalt oli, kuna ta kloon oli siin." Kõik rebased noogutasid "jäta see meile..." lausus sama koer ja järgmisena kõik liikusid suurel kiirusel erinevas suunas "Tundub, et tuleb otsinguid alustada..." pomises Elven vaikselt ja tegi järgmisi käsiliigutusi "illusin jutsu..." pomises too ja järgmisena tekkis õrn kiht Elveni peale. Tegelikult oli see seesama asi, mis tekitas illusiooni. Keegi ei näinud Elvenit, kuna illusioon muutis ta vaate tagataustaks, nagu poleks seal kedagi.

James, kes oli kuskil eemal (ei ütle kus), kükitas ja silmad kinni, kui ta silmad avanesid "Esimene käes. See oli kiirem reageering kui ma arvasin. See ninja tundub huvitav. Ta tundis samuti üsna noor, kuid üpris osav." Mees irvitas kergelt ja sulges jälle silmad...

"Kus kohas ta võiks olla?" küsis Elven vaikselt enda käest ja hüppas maja katuselt teisele katusele, kuna nii oli kergem liikuda. Talle jäi silma uus James, kes rääkis rahvale. Hunnik rahvast oli seal. Elven liikus sinnapoole "Release..." pomises elven ja maandus järgmise ette "Kus sa oled?" küsis Elven kohe.

"Arvad, et ma ütlen sulle? Sa hakkad mulle närvidele käima." Mees hakkas tõmbama välja kunaid.

kui Elven oli juba ammu valmis ja ta lõi korra käed kokku ja järgmisena lõi ta käe vastu meest. Chakra vool läks mööda keha otsekui laiali, nagu vesti visata vastu seina tugeva vooluga ja kloon lendas tahapoole vastu seina ja pauguga kadus ära. "Neetud!"

Markus kõndis mõõda linna tänavat ning vaatasid ringi. Markusel oli väga igav. Täna ei olnud just kõige põnevam päev olnud.

Elven hüppas katuselt katusele, kui märkas eemal Markust. Järgmisena maanduski ta tema ees. "Markus. Häire. Ma ei tea, mis toimub, kas linn on rünnaku all, kuid bingo raamatu S rank kurjategija on siin linnas. Mai tea, võibolla ta enam pole, kuid ta kloonid on siin ringi liikumas hetkel. Mine ja hävita need, kuid ole ettevaatlik. Ära avalda enda kohta liiga palju." Ta pilgutas silma jouninile ja tõukas end tagasi katusele, hüpatas ühelt jälle teisele. "Neetud..." pomises ta vaikselt, kuni märkas ta eemal jälle üht kõnelejat.

Mees istus rahulikult, kuni ta avas silmad. "Jälle üks maas..." Ta ohkas vaikselt. "Tundub, et neil võtab tükk aega, kui nad ükshaaval neid maha võtavad. Ma peaks siis siit ära kaduma..." Pomises mees ja raputas pead kergelt. "Millise hokage peal ma olingi? Hmm, tundub Naruto olevat." Mees irvitas ja sirutas end. Järgmisena ta lasi ta end vabaks. See tähendab, et kõik ta sisemine chakra sai vabalt liikuda, mitte ei hoidnud end paigal ühes kohas, nii et keegi ei saanud mitte midagi teada tema asukoha kohta. Nüüd aga need, kes tunnevad suuri chakra energiaid ja masinad, mis tunnetavad seda, antsid kohe alarmi ja ka inimesed tuntsid seda.

Elven võpatas, kui tundis kohe kauget tugevat energiat "Seal sa oled?" Ta pilk läks kaugele peakujuliste kivide juurde. Ta tundis, kuidas see energia kohe ka vaibus. See on nagu pomm. Kui see plahvatab, lendab esmalt õhk igasse suunda korra läbi ja siis kaob see jälg täielikult. Samamoodi on sellega, kui seda kinni hoida ja selle vabaks lasta, selle jälle ringi liikuma saata, annab ta paariks hetkeks märku ainult inimesele, masinale on ta täielikult tuvastatav. "Sa ole seal veel hetkeks!"

James irvitas kergelt ja lausus "Ohoh, tundub, et ma juba busted. Ei tohi korra ka sirutada ja juba ongi asukoht teada." Mees irvitas ja võttis kotist ühe asja. Ta avas selle ja kallas sealt seest tassi sisse kohvi, mis ta samuti kotist oli võtnud. Arvake ära, mis see asjake oli. Ta vajus istuma.

Elven maandus järgmisena Jamesi ette "Sina oled selle taga eksju?" küsis Elven kohe. Ta tõmbas kunai valmis, olles kohe valmis võitluseks "Konoha nimel, te olete vahistatud. Teie valida, kas annate end vabatahtlikult ülesse, või peame teid kinni võtma vägivaldsel viisil, härra James Italics, S rangi tagaotsitav bingo raamatus..."

"Jaa. Juba teatakse kes ma olen," lausus mees, oma irvituse välja näidates. "Tundub, et sul jääb üle vägisi kinni võtmine. Kuid ma luban, et kui sa seda teed, ei pääse sa siit haavateta, kuid mina pääsen siit vabalt..." lausus mees irvituse saatel.

Elven irvitas. "Kahjuks ei jää siis muud üle. Valmistu surema, kui sul veab, saan ma ruttu tehtud ja sa jääd isegi ellu..." Elven hakkas tohutul kiirusel käemärke tegema.

"Ah nii on lood? Fain by me. Tundub, et ma pean ka kähku tegema, kuna backup tuleb sulle kohe arvatavasti..." Ta ohkas, kuni Elven hakkas tohutu kiirusega käemärke tegema "Ma ei lase sul Jutsut lõpetada..." Ega ka James ei oodanud. Juba kohv lendas allapoole ja James ise jooksis tohutul kiirusel Elveni poole. Teepeal pani ta käe mõõga otsmikku ja siis tõmbas ta mõõga välja tohutul kiirusel. Tšahh, niisiis ta möödus Elvenist ja jäi Elveni seljataga seisma, ise oli ka Elvenile seljaga.

Elven ei olnud seda oodanud. ta isegi polnud taibanud, kui too oli mööda jooksnud ja mõõga tõmmanud. Järgmisena tekkis talle rinda väga suur haav. Ja ta kuulis, kuida seljataga mõõga tagasi tuppe lükati. Nüüd järgmisena kuulis ta klaasi purunemist Elveni ees. 'Misasja? Alles nüüd ta teetass läks katki? Ta tegi selle nii kiiresti ära?" küsis Elven ja kukkus järgmisena põlvedele ja siis kõhuli suure kuju pea peale. Nüüd hakkas verd tulema tema suurelt rinnahaavalt. Elven värises piinast.

Mees irvitas ja lausus "Palju õnne. Sa oled üks neist sadatuhandete, võibolla nüüd juba miljonite inimeste seast, kes kaotasid ühe löögiga." Ta irvitas kergelt. "Minu missioon on siin tehtud. Mu kloonid kuulutavad oma usku ikka edasi." Mees irvitas ja lõi jalaga Elveni kõhtu, nii et Elven kukkus kivikujult, ehk mäest alla. "Sa ei elaks seda matsu praegu üle..." lausus mees irvitusega.

"Neetud..." pomises Elven ja ise kukkus samal ajal. "Ma ei saa end liigutada? Ometi see haav ei ole tappev, miks ma ei saa end liigutada?" küsis ta endalt. "NEETUD!" röökis ta

Kato vaatles kõike kaugemalt. Kui elven langes, mõtles hetke ja järsku oli Kato elveni kõrval, niisama nagu tühjast õhust tulnud. Kato asetas oma käe elveni alla, niiet ta ei kukkuks täielikult ümber. Kui oli kindel, et elven ei kukku maha, võtis kato oma käe ära ja andis tugeva laksu elvenile selga ise üeldes kohe pärast seda, "Nüüd peaks olema korras. Ära kiirusta niipalju. Kiirustates teed vigu" Elven sellepeale vastas raskelt hingates. "Oli see vajalik?" "Ei,oleks möjunud ka puudutus aga nii oli lõbusam. Nüüd peaksid samma vaikselt liigutama hakkata. Mine puhka natuke eemal." Sai elven vastuseks ja kohe kui kato elvenit oma käega paremat külge lõi, oli elven kõvasti eemal vasakul pool. "niipalju siis temast" ütles kato ja küsis siis Jamesi käest "mis sa jälle siia teed? Nagunii lõppeb samamoodi nagu eelmine kord."

James irvitas kergelt "Nagu eelmine kord? Las ma mõtlen korra. Õige, sinu kaotus, minu võit oli ju? Aaa, sa mõtled vist hoopis seda korda, kui meil oli viik ja siis ma pidin uttu tõmbama, et mind kinni ei võetaks..." Mees irvitas ja lausus "Oeh. Siis me olime noored, aga nüüd on uued ajad..." Mees vaatas eemal Elvenit ja küsis "Ou, ega sa liiga karm polnud?" Ta irvitas.

"Psh..." pomises Elven vaikselt ja irvitas kergelt. Neetud... Ta polegi minu tüüpi. Pole kunagi relvade vastu võidelda meeldinud. Elven kadus alt ära ja maandus järgmisena eemal. "Ole ettevaatlik. Taga on midagi kahtlast..."

"... "

"Kas me hakkame jälle võitlema? Küsis kato tüütult.

"Kui aus olla, siis ma ei viitsi eriti. Mu missioon on pea-aegu täidetud ja siis ma võin rahus minna, kui sul soovi on," mees muigas kergelt ja lausus "Aga, kui sa tahad..." Mees pani käe õrnalt kõõga peale, et kui vaja, oli aint vaja kinni haarata ja välja tõmmata.