Elven - Gerda

Elven maandus treengingu platsil. Seekord ta oli kutsunud ainult Gerda kohale, et spetsiaalselt teda treenida. Siiski Chuunin eksamid tulid. Teised olid samal ajal tegevuses. Elven toetas vastu aeda ja jäi Gerdat ootama.

Gerda kõndis kiirel sammul Akadeemia treeningplatsi poole. Seest olid õpetajad talle öelnud, et Elven-sensei ootab teda platsil. Tegelikult oli ta lootnud sees trenni teha, sest väljas paistis kõrvetav päike, mille plaaniks oli Gerdale iga nurga alt silma paista. Tüdruk mängis oma kunaiga, et veidi närvilisust eemale peletada, sest ta süda peksis tõesti kiiresti. Esimene tund uue õpetajaga ja ta ei teadnud mida oodata. Elven oli kogu Konohas tuntud. Siiski oli ta ju üks eliitidest ning eliitide hulka pääsesid ainult vähesed.
Mõne aja pärast oligi tüdruk platsil, kergelt hingeldades ja südame pekseldes, kui muidu korras. "Vabandust, et ma hilinesin, Elven-sensei," sõnas Gerda ning kummardas ja jäi ootama, mis teda see treeningtund ees ootab.

Elven muigas ja lausus "Sa jõudsid 8 sekundit varem, kui aeg sai täis, nii et sa ei hilinenud." Elven irvitas kergelt ja sirutas end järgmisena "Tere, ma olen Elven Junior Secret. Nagu öeldakse, 10-da hokage, Elveni ainukene laps." Mees ajas end istuli ja andis märku, et too kaa istuks "Esmalt ma tahan teada seda, mis tüüpi sa oled? Kas sa oled Ninjutsu, genjutsu, taijutsu või ültse relvatüüpi?" Elven muigas ja jälgis tüdrukut.

Gerda vaatas enda käes olevat kunaid ning naeratas kergelt. "Relvatüüp," sõnas ta ninjade lemmikrelva tugevamini kinni hoides. "Tegelikult on mul katana ka olemas, aga ma ei kanna seda tavaliselt kaasas. Ainult raskemate missioonide jaoks, mõistate?" seletas tüdruk elavalt. Selle katana oli tüdruku isa talle jätnud, enne pikaajalisele missioonile minemist. Nüüdseks oli Gerdal mõõgavõitlus selge ning ta oskas suurema vaevata oma katanat kasutada ning oli selles enamustest endavanustest peajagu üle. "Vabandage, et ma vahele segan, aga kui kaua võttis teil aega Jouniniks saamine?" päris Gerda ning vaatas oma õpetajale puuriva pilguga otsa. Nagu alati paistis ka nüüd talle erk päike silma, kuid tüdruk ei teinud sellest eriti välja. Käesolev teema oli talle tähtsam, kui eredad kiired mis talle silma tungisid.

"Jouniniks huh?" küsis Elven vaikselt ja lisas kohe juurde "Noh, umbes 10 aastat. Esiteks ma langesin esimestes Chuunin eksamitel välja kohe alguses ja tänu sellele ei mõeldud isegi sellele, et ma saaksin chuuniniks. Neetud, see oli nii ebaaus. Ma sattusin metsas ühe tuge grupi kätte ja mu meeskonnakaaslased jätsid mu maha ja nii ma saingi seal peksa ja mind tõsiteti välja. Aga näed, kui ma oleks selle ära teinud, alates kolmandast eksamist on võimalik chuuniniks alati saada." Elven irvitas kergelt ja muiates lisas "Sorry, jäin kogemata rääkima. Aga Special jouniniks jouninist võttis lühikest aega." Elven muigas ja lausus "Ma võin kihla vedada, sa ei tea mis element sa oled."

Gerda muigas. "Tuul. Mu isa on Jounin ning kui ma Akadeemisse läksin ning seal õppima hakkasin, tahtis ta ise teada, mis elementi ma olen, et saaks mulle sobivad jutsud välja otsida ning tegi minuga seda spetsiaalse paberitesti," jutustas tüdruk, kätega vehkides. See oli üks tema halbadest kommetest, rääkimise ajal kätega vehkimine. "Kui kiiresti on võimalik Jouniniks saada? Minimaalselt?" küsis Gerda oma õpetajale otsa vaadates. Kui aus olla, siis ei saanud tal kunagi küsimused otsa ning ta lausa põles ihast teada saada, kui mitu aastat on tal veel jäänud tipuni.

"Tuul huh?" küsis poiss muigega ja lisas "Mu üks elementidest on samuti tuul." Ta muigas ja vaatas siis taevast "Seda on võimatu öelda. See sõltub kõik sinust. Ainult sinust. Alusta sellest, et kuidas sa kavatsed Chuunin examid ära teha? See pole nalja-asi. Kuigi vanasti olid need iga kolme aasta tagant, siis nüüd on iga kahe aasta tagant. Sellepärast sa peadki mõtlema kõik olukorrad läbi. Näiteks mis sa siis teed, kui su vastane on tule tüüpi? Tuli võitab tuule ära. Alati ei tasu oma elemendile loota. Mis sa siis teeksid, kui sa oled kolme inimese vastu üksinda? kas sa võitled nendega, võid üritad põgeneda? See pole nalja teema. Esmalt mõtle Chuuninile ja siis mõtle jouninile, kuna siis on tõesti võimalik sellele mõelda." Elven naeratas kergelt.

Gerda noogutas ning ragistas ajusid. "Minu element on tuul, vastase oma tuli," sosistas ta ning surus silmad kinni. Ta kujutlusvõime lõi pildi temast ning näotust vastasest, seismas lagendikul vastakuti. Tuul ja tuli. Kuidas saada tulest jagu. "Ma kasutaksin Shadow Clone'i. Jätaksin selle endast maha, liiguks märkamatult tema selja taha ning ründaks oma teise erialaga, relvadega. Võimalikult kiiresti liikudes, jääb see vastasele märkamatuks, tuli varjab kõik ära," vastas tüdruk oma õpetaja ühele küsimusele. "Kolme inimese vastu üksinda, jah?" Tüdruk asus teise küsimuse kallale. Jällegi oli ta kujutluses selge pilt temast endast ning kolmest näotust vastasest. "Ma ei põgeneks. Kiiresti tuleks teha selgeks, kes on kolmest tugevam ehk liider, kes nõrgemad. Nõrgematega ei maksaks tegemist teha, tugevam tuleks kiiresti ja effektiivselt hävitada, see muserdaks nõrgemate võitlusvaimu ning nad võitleksid vähem effektiivselt. Kuigi see kõik toimub ainul minu kujutlusvõimes. Võimalik, et nõrgemad ei anna alla ning moodustavad kahekesi koos tugevama üksuse kui liider. Aga seda kõike saab ainult võitluse käigus teada," jutustas Gerda, silmad ikka kinni. Ta lootis, et oli oma õpetajale veidikenegi head meelt teinud ning need probleemid võimalikult lihtsalt ära lahendanud.

Elven muigas ja ei öelnud midagi "Siit tuleb esimene õppetund. Ära kunagi alahinda vaenlast. Vaenlane on kõige rohkem valves seljatagustes rünnetes. Nad teavad, et seda kasutatakse kõige rohkem. Kui nad kasutavad seda elementi, nad teavad, et vastane põgeneb selle eest, ammugi kui ta on tuule elemendiga inimene." Elven muigas ja vaatas taevast "Kuid see-eest on su teine plaan parem. Siiski pole sul aega lahinguväljal uurida, kes on tugevam või mitte. Esiteks uuri, kas neil on relvi, kas nad on relvakasutajad. Kui neil ei ole, või mõnel on, saad juba endale osa võitu, kuna sa saad järeldada, kas vastane on genjutsu, ninjutsu, taijutsu kasutaja, või on relvakasutaja, või vähemalt üks neist omadustest on relv. Sellest saad palju teada, aga ma ütlen sulle, ole ettevaatlik, sest loll liigutus ja suga võib kõik läbi olla."

"Samas, kui mina ei tea oma vastase kohta midagi, ei tea tema minu kohta samuti mitte kui midagi. Juhul kui me muidugi täiesti juhuslikult vastasikku satume. See on ka minu eelis. Ma tean, et olen võimeline ootamatutes olukordades kiiresti käituma ning suudaksin ennetada enda viga saamist. Mitme inimesega korraga võideldes on ju kohe näha, kes on tugevam. Ta liigub kiiremini, ta rünnakud on tugevamad ning temast õhkub autoriteetsust ning uhkust. Muidugi, kui näen vastaseid kaugelt ei ole seda peaaegu võimalik hinnata, kuid juba lähedale saades ja võitlusesse asudes saab peatähelepanu pöörata nõrgemate ründamisele ning tugevama rünnakute eest põiklemisele," seletas tüdruk elavalt. Ta polnud juba ammu millegisse nii süvenenud ning leidnud endale head vestlus- ja vaidluskaaslast. Tundus, et uue õpetaja näol oli tegu mõlemaga. Gerda tundis, et tal on tõeliselt vedanud.

Elven mõtles "Selles on sul tõsi, aga kui sa räägid siis enda boonusest, pead teadma, et ka sina ei tea vastase kohta midagi. Samuti oskab vastane ka sind hinnata. Juba sellest saab ta suure järelduse, kui sa suudad ründeid blockida." Elven ohkas ja lausus muigega "Aga soovitus sulle, mille sa pead meelde jätma, esiteks analüüsi enne, kui lähed suuremasse rünnakusse ja teiseks kasuta esmalt nõrgemaid võimeid kui suuremaid. Ürita enda tugevamaid jutsusid varjata niikaua, kuni suudad, sest kui sa need vastasele näitad, saab ta sind juba analüüsida. Ma arvan, et sa tead seda juba, aga ürita neid ennetada isegi siis kui sul peaks kiire olema." Poiss ohkas ja ajas end püsti ja sirutas end "Ahjaa, seoses su mõõgaga. Soovitan sul alati seda kaasas kanda, kasvõi seljataga. Sa kunagi ei tea, millal sul vaja läheb, isegi kui sa liigud linnas. Iga hetk võib tulla häire, või sind võib hokage kutsuda, et sind hädaolukorraliseks kokkusaamiseks kutsuda ja sind kohe minema saata missioonile. Parem ole alati valmis, isegi kui sa oled alles genin." Elven naeratas ja märkas, kuidas natuke jahedamaks läks "Nii, näita kõik oma Jutsud, mõõgastiilid ette, mis sa oskad." Elven muigas ja kõndis eemale, ühe puu juurde ja haaras sealt puust mõõga. Ta viskas selle Gerdale ja lausus "Siin on relv, millega sa neid näitad. Nagu sa ees näed, on seal bambust nukud. Näita nende peal neid stiile, mida sa oskad, mis jutsusid oskad ja kõike muud. Alusta kergematest rankidest ja mine suurematesse."

Gerda noogutas. "Ma arvan, et koolieksamil nõutud jutsusid ma näitama ei hakka, Shadow Clone näiteks, sest need peavad nii kui nii selged olema, et üldse kooli lõpetada. Ma alustan nendest, mida koolis ei õpetata," sõnas tüdruk naeratades. Tüdruk surus mõõga tugevamalt pihku ning asus ühte bambusnukku raevukalt ründama. Ta mõtles, et ühe nuku peal näitab ta ära oma relva ja taijutsu oskused ning teise nuku peal ülejäänud jutsud. Paremalt, vasakul, ülevalt, eest, tagant. Nukku tabasid jõulised mõõgahoobid igalt küljelt. Kuid mitte ainult mõõgahoobid. Mõõgahoopide vahele mahtus veel jala- ja käelööke ning vahel maandus nuku kehasse veel mõni kunai ja shruiken, aga seda ainult juhul, kui Gerda oli ennast nukust viskekaugusele tõuganud ning vaba käega kiiresti paar relva teele saatis. Mõõka käsitles tüdruk imetlusväärse täpsusega. Kõik löögid jätsid nuku kehasse maha sügava vao ning kõik hoobid olid tabanud eluohtlike piirkondi, mis tavainimese oleks tapnud.
Kergelt hingeldades astus Gerda eemale ning kinnitas mõõga selja külge. Praegu oli füüsilist osa piisavalt. Nüüd oli kord jutsude käes. Kuigi ta oli öelnud, et ei kasuta koolis õpitut, muutis ta nüüd oma meelt ning tekitas enda kõrvale ühe Shadow Clone'i, kellega nad eri suunas jooksma hakkasid. Jooksu pealt moodustas tüdruk paar käemärki ning hüüdis: "Kaze no Yajirushi no jutsu!" (Tuule nool). Gerda hoidis käsi nii, nagu tal oleks vibu käes ning lasi kujuteldava noole lendu. Kostus vihinat ning bambusest keha lõi kõikuma. Kehasse oli tekkinud auk. Kaze no Yajirushi mõte oli selles, et see tekkitas teistele nähtamatu vibu ning nooled, mille ründaja sai teele läkitada. See vajas väga täpset kätt, kuid Gerda oli seda palju harjutanud ning suutis liikumise pealt liikuvatele objektidele väga hästi pihta saada. Tüdruk jäi seisma, vaatas bambusest nukku ning tegi jällegi paar käemärki. Shadow Clone oli mingil hetkel kadunud ja nii seisis tüdruk üksinda nuku vastas. "Kaze no Kokoro no jutsu!" (Tuule süda) hüüdis tüdruk ning bambusest nuku ümber tekkis kera, mis paistis läbi ning jättis seebimulli mulje, kuid see, mis mulli sees toimus, ei olnud üldsegi tavaline. Tuul raputas nukku edasi-tagasi kuni see oli päris tükkideks. Siis jäi kera sees kõik vaikseks, nuku tükid kukkusid maha ning kera hajus aeglaselt. See kera tekitas ühe kindla ala ümber läbipääsmatu kesta ning kera sees hakkas möllama kõige tugevam tuul.
"See on kõik," ütles tüdruk naeratades oma õpetajale ning istus maha ja üritas sügavalt sisse hingata. Kõikide oma nippide välja ladumine ühe korraga võttis ta hingeldama ning küljes hakkas pistma. "Loodan, et jäite rahule."

Elven noogutas "Jäin küll..." Elven muigas ja tegi nüüd kätega paar liigutust "shuuzen no jutsu" pomises ta, kui kõik need nuku tükid iseenesest kokku läksid ja moodustusid tagasi terviku, nagu poleks neid puudutatudki. Elven noogutas rahuldavalt "Väga hea. Sa oled parem kui tavaline akateemia kooli lõpetanud ninja." Elven lausus nüüd, võttes kõrvalt teise puu pulga ja lausus "Mõõk on relv, mida sa pead väga targasti kasutama. Ammugi kui sa kavatsed olla ühe-mõõga kasutaja. Sa kunagi ei tea, kes su vastane on, sest jäta meelde, vastase üks plaanidest on mõõga purustada, sest ära unusta et tegemist on metalliga, mis sulab, mis läheb katki. Mis sa siis teed kui mõõk katki läheb? Ja ütleme, et ka su tagavara mõõk läheb katki. Nüüd ongi sul aeg kasutada kas taijutsut, ninjutsut, või ka genjutsut, kuigi genjutsu ei ole kõige parem idee." Elven muigas ja lausus "Võtame selle puupulge. Kui me peaksime praegu võitlema, kasutaksid ma oma tuule elementi sinu vastu ja noh, ma arvan et praegu on see selge, et mu element on tugevam ja ma hävitaksin su relva. Kuigi meie mõõgad on mõlemad puust, aga see on seadus, et kui ma fusen oma elemendi mõõka, siis see läheb tugevaks ja see on paratamatu, et su mõõk läheks katki, isegi kui kui sa fused. Ütle mulle, mida sa peaksid kasutama minu vastu, või mida sa peaksid õppima minu vastu, et mind võita, ilma et su mõõk katki läheb?" Elven muigas ja lisas "Lühidalt palun..."

"Ma peaksin suutma oma tuule elementi edukalt Sinu vastu ära kasutama. Õppima ära mõõga ja elemendi fuse'mise. Ja arendama seda nii kaua, kuni see suudab ka teise tuule elemendi kasutaja fuse'tud relvale vastu panna. See nõuab vastupidavust ning kannatlikkust kuid ma olen selleks valmis. Peale selle pean ma arendama ka kõiki teisi aspekte. Ninjutsu, taijutsu, genjutsu ja nii edasi, sest ainult minu relvakäsitlemisoskusest ei piisa tugevamate vastaste, näiteks Sinu võitmiseks. Kõik oleneb oskuste tasakaalust, sest kõik ninjad on erinevad ning kui ma peaksin sattuma vastakuti kellegiga, kes ei ole relvatüüpi, ei oleks minu oskustest suurt kasu, sest muudes aspektides ei ole ma just kõige tugevam," arutles Gerda aeg-ajalt kukalt sügades. Talle meeldis ta uus õpetaja. Mees oli tark ning rahulik, erinedes kõvasti teda akadeemias õpetanud mehest, kes kippus kergesti närvi minema. Kuigi tüdruk ei olnud õpetaja küsimusest just väga aru saanud, üritas ta siiski oma võimete kohaselt vastata ja õpetajale heameelt teha.

Elven naeratas ja lausus "Täpselt..." Tüdruk oli tõesti osaliselt tõtt rääkinud "Kuid mis sa teed, kui sul on aega ainult paar nädalat ja siis sa pead minu vastu võitlema kuna ma näiteks... eee... reetsin konohat? Kuidas kavatsed siis mu peatada, kui ma hävitaksin oma mõõgaga sinu mõõga kergelt..." lausus Elven ja lisas peagi irvitusega "Isegi kui ma pole mõõga kasutaja, siis kujuta ette, et ma olen."

Õpetaja jutt tundus Gerdale natuke ebaloogiline ning tüdruk vastas oma loogika järgi. "Siin külas on minust mitmeid korda võimsamaid ning tugevamaid ninjasid. Niiet miks peaksin just mina teile vastu astuma? Aga juhul kui see nii tõesti oleks, ei jääks ma ainult iseenda oskustele lootma vaid kohe kindlasti kutsuksin abiväge aga nii kaua hoiaksin Sind tagasi nii hästi, kui mu võimed lubavad. See tähendab, et ma katsetaks kõike. Pealegi, võitluse käigus tuleb samuti ideid, mida mul praegu ei saa tekkida, sest ma ei ole võitlusolukorras, kus mu elu on ohus ja nagu teada, tulevad kõige paremad ideed alati siis, kui inimese enda elu on ohtu sattunud ja ta peab leidma kiire ja effektiivse väljapääsu. Võib-olla prooviksin ma mingite lõksude ülesseadmist. Need ei pruugi aidata, kuid võitluse käigus ei ole ükski idee loll ega ebavajalik, sest see, mis ühe jaoks on lollus on teise jaoks geniaalsuse tipp." Tüdruk vaatas oma õpetajale otsa, pea veidi kallutatud ning ohkas sügavalt. See tõsine ajutöö oli kohati hullem füüsilisest treeningust, millega teda enne proovile oli pandud. Kergelt näost õhetades hõõrus neiu oma põski ning jäi õpetaja vastust ootama.

Elven muigas ja lausus "Tõsi, aga mu mõte ei olnud sellega. Ma üritan öelda seda, et WIND, on kõige parem LONG-RANGE tüüp, mis saab ültse olla. Relvaga saab ka palju long-range stiile. See tähendab, et sa saad relva kasutada ilma et see puruneks, ainult et long-ranges. Sa võid kasutada stiili, millega sa tekitad mõõga kiiresti liigutades pika tuule-elemendi chakra rea, mis viilutab selle mis ette jääb... Raske seletada..." Pomises Elven ja vaatas taevast. "Põhimõttest said ju aru?"