Samal ajal eemal...

Alex hakkas naerma selle küsimuse peale "See on surnute esik. Nii seda kohta kutsutakse. Surnute riigis ei saa chakrat kasutada. Ainult surnud saavad ja neid kes saavad, neid on väheseid. Ainult siis saad Chakrat kasutada kui sus on vaim sees või siis sa oled teatud kohtades kus on sul võime kasutada. Nagu näiteks vulkaaniline ala kus me olime." Ta naeratas. Pimedus muutus külmaks koridoriks. "Lähme." Nad kõik sammusid paar sammu kui värav läks taga suure pauguga kinni. Külm oli see koridor "Me valisime õige käigu. Me sisenesime surnute linna ukseni. Nüüd peame selle ainult avama ja läbima." Nad hakkasid kõndima.

"Lihtsalt läbi kõndima? Ma usun et ega see nii kerge ka pole. Sa mine parem ees. Tundub et sa tead kus põrgus... vabandust vale sõna selle jaoks... kus kohas me oleme." ütles valgehunt. Nad kõndisid edasi pikas koridoris mis tekitas kõhedust.

(Ma luban sul sündmustiku edasi arendada ka natuke minu tegelase eest rääkides. Ma eriti ei oska edasi rääkida.)

Alex naeratas valgehundile ja nad liikusid edasi. Koridor läks külmemaks iga hetkega ja pimedamaks. Oli tunne nagu nad kõnniksid järjest sügavale maa alla. "Olge valmis" Sosistas Alex vaikselt. Nad kõndisid edasi ja edasi kuni Alex jäi seisma. Nii pime oli, et isegi oma kätt ei olnud näha "Pea-aegu oleksin sellesse langenud." Ta kükitas ja haaras enda kunai. Ta viskas enda ette kuid mingit häält ei tulnud. Mõnikümmend sekundit hiljem tuli alles kolin, sest siis alles puudutas kunai maad "See on kergeim lõks mis ma näinud... Ei, kuulnud olen. Siiski oleksin pea-aegu sisse langenud." Tõesti oli väga pime. Ta muigas ja vaatas ette "Kuid suurim probleem on see. Ma ei tea kui kaugel kuristik lõpped ja kuidas ületada." Ta uuris valgehundi nägu, kuigi ta seda ei näinud. Nüüd haaras ta uue kunai ja viskas enda ette. Peagi oli kuulda kuidas kunai tabas seina "Jap. Pakun umbes 5 meetrit." Ta kõndis ettevaatlikult kuristiku äärele ja tõukas end. Ta vaevu ulatas teisele poole "Olge ettevaatlikuld. Ilma Chakrata on raske selle üle hüpata." Nii hüppas valgehunt üle. Aga päiksekiir oleks pea-aegu alla lennanud. Valgehundi ja Alexi abiga tirisid nad ta üles. Päiksekiir oli küll tugev ninja, kuid füüsiliselt oli ta üpris nõrk. Alex astus sammu kuni kuulis hääli "Uuesti üle" Karjus Alex "Kivipall" Nad hüppasid ruttu vaevu üle kuni kuulsid kuidas pall lendas kuristikust alla ja purunes.

"On siin alles palju tegemist. Huvitav miks mu tõrvik siin põelam ei lähe." ütles valgehunt. "Rääkige sest siis saame teada kus teised on"ütles ja hakkas ümisedes liikuma. Ta jõudis vaevalt ettevaatlikult 5 meetrit kõndida kui valgehunt tegi väga äkilise liigutuse. Ta pea juurest oli üks kivist pall lennenud. "Napikas" ütles valgehunt ja liikus jälle ettevaatlikult edasi. Iga mingi teatud maa tagant oli lõks. "Ma tean. Iga 7 meetri tagant on üks lõks või midagi. Proovige millegagi mõõta ja saate teada millal juhtub midagi. Kui kaugele me minema peame?" küsis valgehunt alexi käest.

"Nii kaua kuni me näeme valgust. Alex võttis ühe tõrviku mis tal kaasas oli ja süütas. See ei andnud ültse valgust. "See vist ei süttinud" Lausus Alex ja pani enda käe tõrviku ülesse. "AU" tuli valus ütlemine ja tõrvik kukkus järgmisesse lõksu mis oli kuristik. Seda ta ei oodanud. "Mida. See põles aga näha ültse ei olnud?"

"Must tuli? Ma olen nats nendest kuulnud aga neid tehakse väga imelikult ja neid leidub vaid paar maailmast. See on mu isikik. See ei saa olla mingi selline asi mida ma pole kuulnud. Võibolla on see mingi jutsu aga siin chakra ei voola. Ehk se ka jutsu pärast?" mõtiskels valgehunt tasa edasi rügkides. Valgehunt nägi kaugelt väikest valgust. "Varsti kohal." mõtles ta kui järsku lendas üks väike kivi täpselt vastu põlve närvi kohta."mhaaaaaa.." mõmises valgehunt summutatult. "Kuradi...." ütles valgehunt. "See tegi
haiget." ütles ja lonkis edasi. "Las keegi teine juhib nüüd ja kõrvaldab lõkse" ptles valgehunt ja jäi seisma.

"Ei. See ei ole must tuli. Siin on pimedus nii hull, et siin see tuli ei suuda valgust anda. Ehk siis pimedus ei lase sellel levida. Alex haaras enda taskust tableti "Aga ma eemaldan nüüd kõik lõksud. Need on tehtud tõenäoliselt Jutsudega." Ta pani tableti suhu "See on Chakra tablet, mis aitab sul chakrat kergemini kasutada ja lisa chkarat. Kui mul on chakra ära võetud siis ma peaksin seda kasutada saama. Kui lihtsalt siin olev õhk teeb raskeks on mul kergem kasutada." Natukese ajapärast tegigi ta liigutusi "Release" Ütles ta kui temast lendas igale poole laiali chakra kiired. Oli kuulda nendest eespool kui ka tagapool igasuguseid hääli. Kõik lõksud aktiveerusid.

"mida..." ütles valgehunt enda ringi hääli kuulates. "Neid oli siin nii palju." ütles ta ja võtis oma kotis veel ühe tõrviku ja pani põlema. Nüüd valgustas tõrvik suurt ala. "nüüd võime minna rahulikult valguse poole jah?" küsis valgehunt juba julgemalt edasi minnes. "Parem minge teie ikkagi ees." ütles valgehunt põlve hõõrudes.

"olgu" Lausus Alex ja kõndis mureta edasi. Alexile järgnes päiksekiir ja siis velgehunt. Nüüd läksid nad läbi pimeduse otse valgusesse. Nähtavale tuli midagi võimast. Nendest kaugel eemal oli suur linn, mis oli masinaid täis. Kuid ühti elusolevust polnud näha. Nemad tulid just kummituste kõrbe ja nad pidid veel kõndima linnani "Siin ei tohiks enam lõkse olla." Ütles ta olles kindel.

"Olgu" ütles valgehunt ja vaatas imeliku tehislinna. See oli natuke roostes ja sellepärast oli linna natuke pruunikamat värvi. lähenedes mõtles valgehunt "Kes selle linna ehitaks. Paistab et siin pole ühtegi elusolendit ja seda linna juhivad vaid masinad. kust nad energiat saavad?" Need küsimused kummitasid valgehunti. Lähenedes alles sai aru kui hiiglaslik see linn tegelikult on. Linna ääres jälgises oli nagu tavaline linn ainult kõik olid robotid ja masinad. Täielik tulevik. "Sa rääkisid enne midagi hingedest. Ma arvan et need hinged on ehitanud omale linna ja omale kehad et tunda end taas elusolendina. Need võivad olla iga roboti energia allikas: hing. " ütles valgehunt.

Alex raputas pead. "Sa eksid järjekordselt." Ta naeratas ja lausus "Vaata hoolikalt masinate sisse" Ta viskas pinokli valgehundile. Kui hoolikalt vaadata võs näha seal sees vaime, kummitusi inimese kujul. Seda linna katsid ka müürid mis olid roostes, kuid linn ise oli tehtud kullast, hõbedast, deemanditest. Ainult väärtuslikest asjadest.

"Huvitav kas mul midagi ka õigesti läheb?" ütles valgehunt vaigeselt end naeruvääriliselt. "Kas lähe sisse või minda. Ma paren enam ei paku ja ei jäta endast lolli muljet." ütles valgehunt ja lasi nüüd alexil juhtida.

"Oh ei. Kui ma ei oleks olnud Bigtime parimaid sõpru, siis ma oleksin sama loll nagu sina." Ütles Alex naeratades "Ups. Ütlesingi välja" Pomises Alex juurde. Nad hakkasid linna poole kõndima.

"Sa olid tema parim sõber? Jap... See on üks väga usaldusväärne infoallikas bigtime kohta." ütles valgehunt naljaga pooleks. Nad jõudsid linna äärde. Seal oli ühes kohas mingisugune värava taoline asi. Linna sisenedes vaadati meid väga imeliku pilguga. See oli nagu tavaline linn. Majade peal oli kirjas politsei, kool, mingid tavalised majas ja keskus mis kuulus vist valitsejale. Sinna me ka otsustasime suunduda. Teepeal lisandus meie kõrvale meid vist saatma 6 kummitust. Väike poiss-kummitus jooksis must läbi mänguhoos. "Nad ei saa meid puudutada või võivad lihtsalt asjadest, minust läbi minna?" küsis valgehunt.

Alex noogutas "Aga kui kummitused soovivad, võivad nemad meile viga teha. Nad on selle koha valitsejad. Kui me peaksime võitlema kummitused. Ükskõik kui võimas varustus, kuid me jääksime alla, ilma teiste kummituste hingedeta." Pomises ta "Nii et oleme sõbralikud ja rahulikud."

"Ma käin korra eemal." Lausus alex ja viskas ühe mini kunai päiksekiirele. "Teeme siin pausi ja puhkame." Ta pistis kunai tasku. Alex aga kõndis eemale ja üpris tükk aega.

"Tere bigtime." Lausus Alex. Bigtime hüppas ühe kivi tagant välja "Sa leidsid mu. Päris osav." Alex vaatas bigtime "Sa näed ikka sama hea välja kui vanasti." Bigtime noogutas. "Miks sa tegelt tulid. Sa ju ei tulnud ainult kella pärast?" Alex noogutas "Ma tulin tõesti veel ühe asja pärast" Bigtime naeratas "Mille siis?" Kolm klooni haarasid bigtimest kinni "Sinu suurim nõrkus. Sa suudad mu tegevust lugeda, kuid mitte kloonide." Bigtime sattus paanikasse "Kurat lase mind lahti. Ma pole midagi teinudki." Alex lausus "Ma tulin su silmadele järgi. Mul on neid vaja. Täpsemalt ühte." Bigtime lausus "SA EI SAA NEED ISEGI SAJA AASTA JOOKSUL. Kummitused on minu poolt ja kui ma suren. Nad tapavad teid. Nad sulgevad väljapääsu" Alex hakkas naerma "Aga nad ei saa teadagi et sa surnud oled." Bigtime naeris "Kui ma suren, lahkub siit sadu kummitusi kes on end minu teenriks ohverdanud ja annavad kõikidele teada." Alex naeris "Siis ei jää muud üle, kui sind vaevu ellu jätta ja siis sind siit elusana välja viia. Siis võime su tappa." Bigtime tundis nüüd tõelist hirmu. "Aga nüüd. Su silmad." Alex kõndis Bigtime juurde "Sa tead, et ma olen sust alati üle olnud, selle sõrmuse abiga. Ma ei saa aru, miks sa riskisid. Sul oli 50 võimalust must põgeneda. Kuid sa ei teinud seda "MA POLE ARKPÜKS" Karjus Bigtime. valgehunt aga ei tohtinud seda kuulda. Nad olid neist väga kaugel. "Siis on hea. Võibolla ma jätan su ellu peale su silmade võtmist. Igaüks tahaks su silmi, kui nad teaksid selle TÕELISI SALADUSI, MIDA TEAN AINULT MINA. HAHAHAAAAaaa" Bigtimel tulid nüüd pisarad alla "Sell ajal. Sa olid parim sõber. Ma arvasin, et sa oled hea inimene. Sa alati olid mu vastu lahke ja ei reetnud. Isegi kui sa töötasid halbade poolel. Sinu vastased samuti usaldasid sind kui sa lubasid midagi. Kuid tegelikult sa oled SAATAN ISE. Sa näitad ainult ühte prontsenti sinu kogu võimust, mis ületab maailmas üks kümnendik ninjadest. Kaksteist protsenti ületab minu. Kui sa kasutad scroll of legendi, oled sa samahea mis võitmatu. "Scroll of world on juba minu käes. Kohe on ka muud. Elveni käes on KAKS scrolli ja transport on mägedes, garnevali mägedes. See on kohe minu samuti. Samuti on mul kõik sabadega koletised, välja arvatud Elveni koletis. Tema ma jätan ellu, kuna teda rünnates oleks väga suur risk ise surra ja..." Bigtime karjus "SA EI RISKI KUNAGI. SEE ON SU SUURIM NÕRKUS. SA LUBAD JA LÕPUKS REEDAD" Alex hakkas naerma "Täna ei reeda ma kedagi. Valgehundi võiksime vabalt tappa, kuid me ei tee seda, kuna meil on teda vaja. Mul on vaja ainult Elveni pea-aegu tappa ja siis ütelda talle, kas täidad soovi või Elven sureb." Bigtime pisarad voolasid. Nad olid parimad sõbrad olnud "Miks sa tapsid Charlie Nara. Darker Nara isa. Ja Jennifer nara? Nad olid ustavad ja head inimesed. "Nemad? Neil oli sabaga koletised sees. Charlie naral oli deemandkunai. Maailma võimsam kunai." TA tõmbas selle taskust välja korraks ja pani tagasi "Ja naisel oli võti maailma võimsama võimsama koletise surnukambrisse. Kui me tema endale saame on AKATSUKI VÕITMATU. Ja me hävitame kõik, mis siin planeedil on." Ütles Alex. KEEGI EI KUULANUD SEDA. TA TEADIS SEDA, KUNA KLOONID JÄLGISID ÜMBRUST ja kasutasid jutsut, mis tegid nad nähtamatuks. "Kuidas sa chakrat kasutada saad?" Alex naeris "Mu sees on kurivaim. Lutsifer. Maailma kurjem vaim siin põrgus. Ta pakkus end minu isandaks ja samas orjaks. Ma nõustusin, et ta võib minu sees olla, kui ma käin siin maailmas." bigtime võpatas "Sa oled varem siin olnud?" Alex noogutas "Jah. Siis kui sina esimest korda käisid, hiilisin sinule järgi." Bigtime silmadest tuli ikka pisaraid "Miks? Miks sa teed seda kõike? Miks sa tahad seda planeeti hävitada? Miks sa reedad kõiki? Miks sa näitad end ühelt poolt kuid oled teine?" Alex naeris "Sest, et..." Ta vasak silm muutus üleni mustaks "DARKNESS EYE?" Küsis Bigtime.

Oli näha Alexi suu liikumist ja siis Bigtime silmad suurenesid. Oli näha ta närvilisust ja samas paanikat. Ta soov oli tõesti põgeneda. Kui nüüd natuke eemale minna oli kuulda bigtime karjet. See karje, mis oli kuulda kaugele (kuid mitte valgehundini). Mis seal toimus ja mis on silma saladus. See jääb praeguseks saladuseks .

(Sa ikka ei taha et mina sellest kuulen jah )

Valgehunt vaatas ümbrust kuid ei lahkunud kohast kus alex minema läks. "Miks me siin pidama jäime mitte seal majas?" mõtiskles valgehunt. Valgehunt võtis oma seljakotist väikese riide moodi asja. Ta pani selle maha ja suunas sinna chakrat. Mitte midagi ei juhtunud. "ahjah, siin ei saa ju chackrat kasutada." ütles valgehunt ja pani riide tagasi kotti. "hei ,päike, on sul ka seda tableti värki mis alex sõi? oleks vaja, siis saab ka asju teha." ütles valgehunt. Valgehunt ei oodanudgi vastust sest päikesekiir pole midagi eriti rääkinud. "Huvitav kas ta ültse räägib ka eesti keelt?" mõtles valgehunt.

päiksekiir vaatas valgehunti. "Ole ettevaatlik" Lausus Päiksekiir "Alex on ohtlikum kui sa arvad." Mainis ta "Su elu on iga sekund ohus kui sa oled temaga. Usaldad teda või ei." Ta naeratas "Kuid sa peaksid mõtlema oma vennale. Darker Narale. Ma tean küll su perekonnanime. Valgehunt Nara. Keskmine vend. Inimene kes pidi surema, kuid jäi elama Alexi armu üle, mida sa muidugi ei tea." Pomises päiksekiir ja vikas kolm tapletti velgehundile "Sul võib neid tõesti vaja minna. Kuid kasuta õigel ajal."

"ok" ütles valgehunt väga väga, kohe väga imelikult päikesekiirt vaadates."muideks pole Darker mu vend. Ta on rohkem kui.... sugulane." parandas valgehunt. Valgehunt võtis välja 6 väikest kotikest. igas ühes olid väikesed küülid sees. Ta võtis kotist 7. koti ja pani pallid sinna sisse ning selle koti pani oma tasku kus ta oma varustustki hoiab. "Mis jut see "alex on reetur" värk. Me sõlmisime rahu ja kui just ta ninja koodi murrab, mida ma arvan et ta ei tee sest siis satuks ta häbisse, ei tapa ta mind. Pealegi sina mind eriti ei heiduta." ütles valgehunt. Ta istus maha vastu seina võtes kätte oma raamatu ja hakkas lugema. "Huvitav kui kaua alexil läheb?" mõtles valgehunt. Poole silmaga jälgis ta ka päikesekiirt. Valgehundi arvates on ta väga kahtlane tüüp.

Päiksekiir naeratas "Võin sulle ainult seda öelda, et teda ei huvita, kui häbisse ta satub. Kui kõik asitõendid on hävitatud ei ole tal põhjust häbisse sattuda. Ainuke asi on see. Et praegu ta ei tapa sind minu pärast. Mina oleksin üks asitõend ja ta peaks siis mind kah hävitama kudi ta ei taha seda. Kuid arva ja tee mis tahad. Ma hoiatasin sind. Ma lihtsalt tean kui ohtlin ta tegelikult on ja ta tappis kaks väga tähtsat inimest. Siiski olen mina tema teener ja täidan ta soove."

"Eks siis pean ma ettevaatlik olema." ütles valgehunt inteligentselt ja jätkas oma raamatu lugemisega oodates alexi tagasi tulekut.

Peagi tuli Alex tagasi. Ta taga lohises järgi Bigtime. "Ta ründas mind. Ja mul ei jäänud muud valikut." Ta vaatas maas lebavat bigtimet. "Pidin kasutama mürki, mis kaotab hetkega teadvuse ja peagi tapab. Seda mürki ei saa peatada." Ta vaatas bigtime. "Samuti annab ta kummitustele alarmi kui ta sureb. Selleks ajaks peame me kadunud olema. Peame ruttu kuldse kella leidma kuna ta ei ütelnud, kus see on."

"Mis ta peaga juhtus? Ja pealegi mulle räägiti et bigtime hoiab kaugust ja ta ei ründa kunagi otse sest ta ei oska rünnata nii et isegi ära tapaks." küsis valgehunt aeglaselt püsti tõuses ja ringutates. "Me võiks teha nii, et peiame keha ära. Isegi võime matta ja lähme linna tagasi ning otsime kella ülesse. Kas se ei võinud olla varakambris kust me tulime või on see kindlalt linnas?" küsis valgehunt jällegi. "Me peame selle kiiresti leidma sest inimene ootab mind väljapääsu juures. Ta jäi nats pimedaks ühest lõksust." ütles valgehunt.

"Ta sees oli vaim. See annab talle oskust juurde. Ja lisaks. Ma kahtlen et ta linna pani. Tal on ju erilised võimed." Alex suunas chakra maha ja nüüd hakkas muld vajuma allapoole. Et tekkis ideaalne haud. Ta viskas surnukeha sisse ja viskas nüüd haua ümber igale poole explosing nodesid "30 minuti pärast plahvatab. Siis on ta ka surnud. Meid ründavad siis vaimud" Lausus Alex.

"Võib see kell siis varakambris olla?" küsis valgehunt mõtiskledes. Nüüd tuli valgehundile meelde vihjed. "Bigtime jättis vihjeid. Niiet peame vaid leidma järgmise ja ongi olemas. See vihje peaks olema kusagil uste juures. Keegi midagi märkas?" küsis valgehunt tagasi mõteldes.